Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) poolt loodud osaluskampaania raames toodi välja, et osalemine saab alguse lihtsatest valikutest – enda ümber toimuva märkamisest ning arusaamisest, et Sina saad toimuvat mõjutada ja muuta. Alustuseks soovitavad nad kaasa lüüa tegemistes, mis Sulle huvi pakuvad – astu sisse kohalikku noortekeskusesse, käi laagris või malevas või liitu mõne noorteorganisatsiooniga!

OSALUSE DEFINITSIOONID ENL’I OSALUSKOGUMIKU JÄRGI

Mõiste „noorte osalus” tähendab noorte õigust, võimalust ja soovi ühiskonnaelu mõjutada.
Noorsootöö käsiraamat

Osalus on isiku võimalus rääkida kaasa otsustes, mis teda puudutavad.
Kodanikuühiskonna lühisõnastik

Noorte osalus on noorte inimeste aktiivne või passiivne sekkumine ühiskonna protsessidesse, nende mõju ühiskonnas vastu võetavatele otsustele.

Aktiivne osalus – noored ise teevad ja pakuvad otsuseid.
Passiivne osalus – osaletakse ühiskonna poolt pakutavates tegevustes.
Noorsootöö strateegia 2006-2013

Osalus on oma isikliku revolutsiooni algatamine selle vastu, mis on maailmas valesti ja selle toetuseks, millest on puudu.

Noorte osalus on see, kui noorte inimeste hääl on ühiskonnas kuulda ja sellega arvestatakse.

Osalus on lihtsalt olemise vastand: sa mitte ei uju vooluga kaasa, vaid ujud selles suunas, kuhu ise tahad ja tõmbad kaasa ka teised.

Osalus on see, kui lood enda ja teiste tulevikku, olles aktiivne seal, kus määratakse ära uue sünd ja vana parandamine.

Ole ise see muutus, mida tahad maailmas näha. 
Mahatma Gandhi

Lisaks pani ENL kokku osalusmetroo, kuhu pani erinevatele liinidele jooksma erinevad noorte osaluse võimalused. Ülevaate nendest leiad alljärgnevalt.

VÄLISMAALE

Kas oled kuulnud vanemaid inimesi rääkimas – mis tänapäeva noortel viga, maailm on valla, muudkui reisivad! Ja nende jutus on iva – mitte ükski põlvkond enne meid ei ole reisinud nii palju. Mis Sa arvad, mis see kogemus meile annab? Mille poolest eristab see meid meie vanematest ja vanavanematest?

Positiivse poole pealt tuuakse välja silmaringi arvardumist, keelteoskust, suuremat iseseisvust, ka tolerantsust ja mõistmist teiste kultuuride ja rahvaste suhtes. Samas kardetakse, et avardunud võimalused elada, töötada ja õppida peaaegu kõikjal maailmas, tõmbavad meie edukad noored ära välismaale.

Välismaal õppimise võimalusi pakuvad YFU Eesti ja HAKES. Välismaale vabatahtlikku tööd tegema minna aitab programm Euroopa Noored läbi Euroopa Vabatahtliku Teenistuse. Mine ja avasta maailma, aga lepime kokku, et Sa tuled tagasi, eks!

EI OSALE

Vahel võib ka teadlik mitteosalemine olla inimese veendumus ja väljendada tema seisukohti. Imepeenike joon eraldab ükskõikseid neist, kes oma põhimõtete tõttu ühiskondlikus elus erineval moel kaasa rääkimast keelduvad. Jättes valimistele minemata või mõnel olulisel üritusel osalemata, anname me samuti ühiskonnale mingi sõnumi. Mitteosalemine on justkui vaikiv protest.

Palju sagedamini on mitteosalemine aga seotud teadmatuse, võimaluste puudumise,  ükskõiksuse või laiskusega. Mõni lihtsalt ei usu, et tema mõtted või teod võiksid midagi muuta tema ümber toimuvas, rääkimata maailma muutmisest! On jälle teisi, kes usuvad, et liblika tiivalöögist võib sündida hiidlaine ehk kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga väike tegu mõjutab maailma ühes või teises suunas.

HÄNGIN

Hängimine on oma sõprade seltsis aja veetmine. Hängimiskohtadeks on tihti kaubanduskeskused, bussipeatused, poeesised, pargid ja muud kohad, mis on mõne sõpruskonna kohtumispaigaks kujunenud. Kuigi sageli kritiseeritakse hängimiskultuuri, sest noored veedavad oma aega tegevusetult, on tegelikult tegu olulise suhtlusvormiga, mis õpetab noortele eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Võib-olla kasvab just sellest sõpruskonnast tulevikus välja mõni ühine ettevõte või projekt?

OSALEN PROJEKTIDES

Kui endal veel korraldamiskogemusi napib ja ei ole julgust ise projekti teha, võib algatuseks osaleda mõne projekti meeskonnas. Abikäsi on kõikjal tarvis, noorteprojektide läbiviijad otsivad sageli oma meeskonda uusi liikmeid. Kõige lihtsam on taoliste projektide kohta saada infot mõne noorteorganisatsiooni või noortekeskuste kaudu.

Euroopa Noored programm toetab sadu erinevaid noorteprojekte. Järgi nende uudiseid ja pakkumisi veebilehel euroopa.noored.ee Liitu ka Eesti Noorteühenduste Liidu e-maili listiga, et saada värsket infot sellest, mida teevad noorteorganisatsioonid ja millised põnevad projektid parasjagu käimas on – www.enl.ee

OSALEN ÜRITUSTEL

Noortele korraldatakse kõikvõimalikke üritusi alates kontsertidest ja lõpetades erinevate messide ja infopäevadega. Sageli on noorteürituste korraldamise taga noored ise. Noorteüritustel käimine võib olla tore ajaveetmise viis, aga vahel saab ka veidi uusi oskusi või teadmisi juurde. Ja kes teab, ehk tärkab sinus mõnel üritusel viibides huvi ise erinevate sündmuste organiseerimiseks ja järgmisel korral oled juba sina üks korraldajatest?!

Kust leida infot noorteürituste kohta? Heida pilk plakatitele koolis ja noortekeskuses ning vaata veebist erinevaid noorteportaale. Toimub palju, leia üles see, mis sulle huvi pakub!

Tahad aga ise mõne ürituse korraldamisel kaasa lüüa? Anna oma huvist teada õpilasesindusele, kooli huvijuhile või noortekeskuse töötajatele, kirjuta noorteorganisatsioonidele ja hoia silm peal üleskutsetel, kus otsitakse appi vabatahtlikke.

KÄIN NOORTEKESKUSES

Kas sinu kodukohas on noortekeskus? Kui on, siis astu sisse ja uuri, mis seal toimub! Kui sul on tunne, et seal midagi sinu jaoks põnevat parasjagu plaanis ei ole, siis äkki saad ise käed külge lüüa ja koos sõprade seltskonna ja noorsootöötaja abiga midagi huvitavat korraldada?

Avatud noortekeskused on mõeldud kõigile noortele, olenemata tema teadmistest, oskustest ja rahalistest võimalustest. Noortekeskused pakuvad noortele erinevaid ringe ja üritusi ja toetavad noorte omaalgatust. See tähendab, et noortekeskuse tööst aktiivselt osa võttes on sul võimalik endale meelepäraseid üritusi ja projekte läbi viia. Paljud noortekeskused pakuvad võimalusi ka musitseerimiseks ja erinevate mängude (piljard, lauahoki jms) mängimiseks.

Paljudes noortekeskustes toimib ka Varait – see tähendab, et sul on võimalik noortekeskusest laenutada matka- ja sporditarbeid, muusikariistu ja kunstitarbeid, foto- ja videotehnikat ja palju muud. Küsi täpsemalt noorsootöötajalt või vaata Varaaida veebi.

Noortekeskusi ühendab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

KÄIN LAAGRIS

Laagriga tulevad meelde päike, ujumine, seiklused, uued sõbrad – laagris käimine on lihtsalt tore! Kui koolis ei ole erilist valikuvõimalust, millistes tundides käia, millistes mitte, siis laager on ka hea võimalus arendada neid külgi endas, milles arvad, et hea oled või mis sulle huvi pakuvad – sport, kunst, teater, muusika. Ja lisaks sellele muidugi puhata!

Kui lisaks puhkamisele on soovi ka veidi tööd teha ja raha teenida (ja selle kõrvalt muidugi ikkagi päikest, seiklusi ja uusi tutvusi nautida), siis malevalaager on sinu jaoks õige koht.

Laagrisse võib minna ka kodust kaugemale. Eesti noortel on võimalus osaleda rahvusvahelistes laagrites, seda pakub näiteks EstYes või Euro«26.

Rohkem infot toimuvate laagrite kohta saad küsida oma koolist, noortekeskusest, kohalikust omavalitsusest või otsida põnevaid võimalusi internetist.

OSALEN KOHALIKU ELU PLANEERIMISES

Oma kodukoha elus kaasa rääkimine on üks olulisimaid osalusvorme, sest võimaldab sul mõjutada enda vahetut ümbrust puudutavaid otsuseid. Eesti riigis on valla- ja linnaelanikel õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. See tähendab, et lisaks õigusele valida kohaliku omavalitsuse volikogu, tuleb kõiki huvitatud elanikke kaasata ka näiteks kohaliku omavalitsuse arengukava koostamisse. Sellega saame kaasa rääkida, millisena soovime oma valda või linna näha tulevikus. Samuti on elanikel õigus algatada õigusakte. Ka valla volikogu istungid on avalikud, mis tähendab, et neist võib osa võtta.

PÄRIN ARU

Selleks, et inimestel oleks võimalik saada neid huvitavat avalikku teavet ja võimalus teha riigile või kohalikele omavalitsustele ettepanekuid või paluda selgitusi, on võimalik esitada teabenõudeid, märgukirju või selgitustaotlusi. Kelle poole ja milliste küsimustega pöörduda ning millal ja kuidas sulle vastatakse, on kirjas kahes seaduses – avaliku teabe seaduses ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses.

OSALEN RAHVAHÄÄLETUSEL

Eestis on Riigikogul õigus panna rahvahääletusele seaduseelnõu või mõni muu riigielu küsimus. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja ning otsus on riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.  On riike, kus rahvahääletused toimuvad tihti ja paljudes erinevates küsimustes. Selliseks riigiks on näiteks Šveits. Eestis toimuvad rahvahääletused harva, viimane leidis aset 2003. aastal, kui otsustasime, kas Eesti peaks liituma Euroopa Liiduga või mitte.

HÄÄLETAN / KANDIDEERIN

Eesti on demokraatlik riik, see tähendab, et kõrgeim võim on rahval. Täpsemalt toimib Eestis esindusdemokraatia – riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu (parlamendi), kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Samuti valime me kohalike omavalitsuste volikogud, kes võtavad vastu kohalikku tasandit puudutavaid otsuseid. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada.

Seetõttu on äärmiselt oluline, kes need inimesed on, kes meie jaoks olulisi asju otsustavad. Oma sõna saame selles osas sekka öelda valimistel. Enne valima minekut tuleb ära teha kodutöö – uuri, millised on kandidaatide jaoks olulised teemad ja millised on nende seisukohad küsimustes, mis on sinu jaoks olulised. Valimistega anname ka hinnangu kandidaatide senisele tegevusele – kas oleme nendega rahul ja soovime nende jätkamist või mitte.

AVALDAN ARVAMUST

Õigel hetkel välja öeldud arvamusel võib olla suur mõju. Miks tsiteeritakse veel pool sajandit hiljem kuulsaid lauseid nagu „I have a dream…“? Ikka sellepärast, et nendest väljaütlemistest said alguse suuremad teod ja liikumised.

Kõige lihtsam moodus oma meelsust maailmale kuulutada on kanda sõnumiga märki, särki, kotti, salli. Vaata hoolega, mis sõnumit sa kuulutad. Kas sa ikka tead, kes oli Che Guevara, kelle kuulus portereefoto ilutseb miljonitel T-särkidel noorte seljas igas maailmajaos? Samas võib terane sõnum, mida enda küljes kannad, panna märkajaid mõtlema või tuua positiivset energiat nende päeva.

Oma arvamust saab avaldada ka suheldes, sõpradega rääkides, millegi poolt või vastu oma allkirja andes, internetifoorumites, lugejakirjades, aga ka avalikes aruteludes ja ümarlaudadel, mida vahel korraldavad kas kohalikud omavalitsused või muud organisatsioonid, samuti meedias.

Oluline jõud on ka loomingul – muusika, kirjandus, film, kunst on samuti see, mille kaudu on võimalik oma sõnumit kuulutada ja suurema või väiksema publikuni jõuda. Mõtle kasvõi Chalice’i loole „Minu inimesed“. Läks hinge?

AKTSIOONID

Aktsioon või meeleavaldus võib olla mõjus võimalus oma seisukohtadele tähelepanu juhtimiseks. Peaasi, et seda tehakse rahumeelselt ja seadust rikkumata.

Meeleavaldus on avalikus kohas toimuv hulga inimeste kogunemine selleks, et avaldada oma meelsust, olgu selleks näiteks võitlus karusnahkade kasutamise vastu, kohaliku jalgpalliväljaku kaotamise vastu või hoopis rahu poolt. Meeleavaldusteks on mitmeid võimalusi: rongkäik, kontsert ja kõned, pikett, vaikiv meeleavaldus loosungitega, inimkett,  meeleavaldus jalgrataste või muude abivahenditega, internetis toimuv meeleavaldus jne.

Meeleavalduste ja aktsioonide puhul on oluline tähelepanu saamine, sellele aitab kaasa loominguline ja uudne lähenemine, piisav rahvahulk ja selge sõnum.

Eestis on meeleavaldusel osalemine inimese põhiõigus ja kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses paragrahvis 47: Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Meeleavaldusi reguleerib Eestis avaliku koosoleku seadus. Tutvu sellega enne aktsiooni korraldamist või küsi nõu kohalikust omavalisusest.

ÕPILASESINDUS

Õpilasesindusse kuulumine pakub sinule kõige lihtsamat võimalust aktiivseks kaasarääkimiseks oma koolis. Õpilasesindus kaitseb õpilaste huve ja õigusi, korraldab toredaid projekte ja aitab koolielu paremini organiseerida. Õpilasesindused toimivad ligi 200 koolis, ent kui Sinu koolis ei ole veel esindust, võid selle alati ise luua!

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas õpilaste õigused. Muuhulgas on õpilastel õigus moodustada koolis õpilasesindus ning osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel on ka õigus olla valitud kooli hoolekogusse. Kui sul on kahtlusi, millised õigused on õpilastel olemas, siis loe seadust (eriti V peatükki) või küsi koolijuhilt või õpetajalt.

Õpilasesindusi puudutavat infot, sh selle kohta, kuidas õpilasesindust moodustada, leiad Eesti Õpilasesinduste Liidu lehelt www.escu.ee

ÜLIÕPILASESINDUS

Üliõpilasesindused toimivad pea kõigi ülikoolide juures. Üliõpilasesindused tegelevad üliõpilaste huvide kaitsmise, vaba aja sisustamise ja kõige muuga, mis üliõpilaselu juurde käib. Kindlasti oled kuulnud, kuidas esinduste eestvedamisel on võideldud ühiselamute remondi või õppetoetuste eest! Samuti on üliõpilastel õigus valida oma esindajaid ülikooli nõukogusse ja teha ettepanekuid ülikooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt ülikooli juhtimises.

Üliõpilasesindusse saab kandideerida iga üliõpilaskonna liige, ehk siis iga tudeng. Esinduse töös osalemine annab sulle võimaluse õpingute ajal aktiivselt ülikoolis toimuvat mõjutada ja seeläbi iseenda ja teiste üliõpilaste tegevuskeskkonda meelepärasemaks muuta.
Üliõpilaste katusorganisatsiooniks on Eesti Üliõpilaskondade Liit www.eyl.ee

Suuremate ülikoolide üliõpilasesindused:
Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus www.tyye.ee
Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus esindus.tipikas.ee
Tallinna Ülikooli Üliõpilasesindus www.esindus.ee

AMETIÜHING

Ametiühingud on loodud eesmärgiga kaitsta töötajate huve ja õigusi, olla abiks suhtlusel tööandjaga ja ka selleks, et töötajad saaksid üheskoos teha ettepanekuid näiteks seaduste täiendamiseks ja muutmiseks. Uudistes oled ametiühingutest kuulnud kindlasti siis, kui on võideldud näiteks arstide või õpetajate palgatõusu eest või protestitud mõne plaanitava seadusemuudatuse vastu, mis ei ole töötajatele soodne.

Ametiühingusse kuulumine või mittekuulumine on vabatahtlik ning selle eest ei tohi inimese õigusi piirata.

Ametiühingud on koondunud Eesti Ametiühingute Keskliitu (www.eakl.ee), mille juures tegutseb ka noortekomisjon. Noortekomisjoni eesmärgiks on noorte ametiühingu liikmete huvide esindamine ja noorte panuse andmine ametiühingute liikumise arengusse.

NOORTEVOLIKOGU

Valla- või linnavolikogu juures tegutsevat nõuandvat kogu, mille liikmed on noored, nimetatakse noortevolikoguks. Noortevolikogu liikmed valivad noored ise. Noortevolikogu eesmärk on analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja -valitsusele. Eestis on noortevolikogusid hakatud looma viimase 10 aasta jooksul, kuid hetkel piirdub nende arv kuskil 50-60 noortevolikoguga.

NOORTEKOGU

Noortekogu on maakondlik noorte osaluskogu. Eestisse lood maakondlikud noortekogud 2006. aastal. Maavalitsuste juures tegutsema hakanud noortekogud olid ja jätkuvalt on kõik väga erinevad nii koosseisu, tegevuste kui eesmärkide osas.

Maakondlik noortekogu võimaldab noortel osaleda otsustusprotsessides ning kaitsta enda huvisid neid puudutavates valdkondades maakondlikul tasandil. Noortekogu annab võimaluse kaasa rääkida ja olla rohkem kaasatud otsuste tegemisse, mis puudutavad noorte elu, omada võrdseid võimalusi ning osaleda aktiivsemalt ühiskonnas ja ühiskondlikus elus. Noortekogud on side noorte ja maavalitsuse vahel.

KOHALIK OMAVALITSUS

Eestis on üle 200 linna ja valla, mida juhivad vastavalt linna- ja vallavalitsused ning nende volikogud. Omavalitsuste otsustada ja korraldada on kõik kohaliku elu küsimused noortekeskusest kultuurimajani ning kõik, mis puudutab kohalike elanike ühiselu ja ühiseid huvisid. Noorena ongi sinu jaoks kõige olulisem ja käegakatsutavam osalemise tasand kohalik omavalitsus. Seal tehakse just neid otsuseid, mis puudutavad sind kõige lähemalt. Enda omavalitsuse volikogu valimisel saad iga nelja aasta tagant valida ja kandideerida kui oled vähemalt 18. aastane kodanik või pikaajaline elanik. Järgmised kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 18. oktoobril 2009. aastal.

Kindlasti aga ei ole valimised ainus võimalus mõjutada seda, mis toimub sinu kodukohas. Kohalik omavalitsus on just see koht, kuhu pöörduda oma ja ettepanekute, murede ja küsimustega, mis puudutavad sinu ja teiste inimeste elu ja keskkonda just selles vallas või linnas. Selleks saab võtta vallaametnikega ühendust telefoni või e-maili teel või leppida kokku kohtumine. Paljudes kohalikes omavalitsustes on ka inimene, kes tegeleb just noori puudutavate küsimustega.

Uuri kindlasti ka seda, kas sinu kodukohas on juba olemas kohalik noortekogu. Loe noortekogudest pikemalt halli liini peatuses „esindan noori“.

RIIGIKOGU

Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim, kuid lisaks sellele kinnitab Riigikogu ka riigieelarve, valitsuse, õiguskantsleri ja mitmed teised kõrgemad ametnikud sh valib salajasel hääletusel Vabariigi Presidendi. Iga nelja aasta tagant, märtsis, on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel võimalus otsustada, kes on need 101 inimest kes neid Toompeal esindavad. Riigikokku kandideerida saab alates 21. eluaastast. Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 2011. aasta märtsis.

Riigikogu liikmel on vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva esindaja. Põhimõtteliselt ei ole Riigikogu liige Eesti mingi kindla piirkonna (valimisringkonna) või valijategrupi esindaja, ta peab arvestama oma tegevuses rahva huvi laiemas mõttes. Hinnangu Riigikogu liikme tegevusele annab rahvas järgmistel valimistel – kas liige pääseb uuesti parlamenti või mitte.

Aga kindlasti võib Riigikogu liikmetele ka näiteks helistada või kirjutada ja uurida, kuidas nad ühe või teise sind huvitava küsimusega tegelenud on. Milliste teemadega iga liige rohkem tegeleb, näitab ära nende kuuluvus erinevatesse komisjonidesse. Noorsootöö ja haridusteemad kuuluvad Riigikogus kultuurikomisjoni alla, kuid noori puudutavaid küsimusi arutatakse kindlasti ka sotsiaalkomisjonis.

Enda kodukohast Riigikokku valitud saadiku kontaktandmed leiad Riigikogu veebilehelt www.riigikogu.ee, seal on üleval ka info komisjonide kohta, selle kohta, mis parasjagu Riigikogus arutlusel on ja muud kasulikku informatsiooni.

EUROPARLAMENT

Euroopa Parlament on Euroopa Liidus ainus otsevalitav institutsioon. Korraga nii Brüsselis kui Strasbourgis paiknevasse europarlamenti kuulub 785 liiget, 27st erinevast riigist, kes esindavad ligi 500 miljonit eurooplast. Eestit esindab Euroopa Parlamendis kuus parlamentääri kelle valimisel saad iga viie aasta tagant osaleda, kui oled vähemalt 18-aastane Euroopa Liidu kodanik. Kandideerida saad europarlamenti alates 21. eluaastast. Järgmised europarlamendi valimised toimuvad 7. juunil 2009. a.

Millega Euroopa Parlament tegeleb? Parlament koostab õigusakte, mis mõjutavad kodanike igapäevast elu. Need käsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate õigusi, võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Parlament jagab ka koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud volitusi.

Euroopa Liidu kodanikel on mitmeid võimalusi parlamendiga suhtlemiseks. Igal kodanikul on õigus esitada parlamendile küsimusi, väljendada oma vaateid, saada kõiki avalikke dokumente. Euroopa Liidu elanike arvamuste ja ettepanekute kuulamiseks korraldab parlament ka kodanike foorumeid ehk agoraasid, mis leiavad aset mingil konkreetsel teemal nagu näiteks kliimamuutused või Euroopa tulevik. Regulaarselt korraldatakse ka arvamusküsitlusi. Samuti on võimalik europarlamenti praktikale minna või lihtsalt parlamenti külastada.

Lisainformatsiooni Euroopa Parlamendi kohta leiad veebilehelt www.europarl.europa.eu, seal on ka rohkem infot selle kohta, kuidas parlamendiga suhelda saab, kontaktandmed jms.

VÕTAN ETTE

Ole ettevõtlik! Tore on kaasa lüüa teiste projektides, aga tee samm edasi ning algata ise mõni uus ettevõtmine! Lisaks ideele vajad sa mõttekaaslasi ja ressursse. Näpunäiteid ja hüva nõu saad neilt, kes on sama tee juba läbi käinud – pöördu julgelt oma tuttavate poole, küsi nõu õpetajalt või leia organisatsioon, kes su ideed toetab.

PROJEKTID

Projekti algatamiseks on eelkõige vaja ideed ja tahet seda ideed teostada. Idee on lihtsalt mingi uus ja põnev mõte midagi teha, muuta, parandada jne. Lisaks heale ideele vajad sa usaldusväärset ja pühendunud seltskonda, kellega projekti vedada ja piisavalt entusiasmi vastu pidada kogu projekti aja. Kõik muu tuleb juba ise!

Projekti ette valmistades pange kirja, mida te teha tahate ja miks, kellele see mõeldud on, milliseid tulemusi ootate ning kui palju aega, raha ja inimesi selleks kõigeks kulub. Kui projekti teostamiseks on vaja pisut rohkem raha kui teil endal sellesse panustada on, siis tuleb otsida projektile rahastajaid. Rahastajateks võib olla kohalik omavalitsus, firmad või erinevad fondid. Just noorteprojekte rahastab programm Euroopa Noored, samuti Hasartmängumaksu Nõukogu. Mitmetel rahastajatel on oma taotlusvormid ja kindlad kuupäevad, mis ajaks tuleb projektitaotlused esitada, infot selle kohta leiad näiteks siit

Projekti kirjutades ära karda nõu küsida! Konsulteeri julgelt nii inimestega, kellel on kogemusi projektidega – näiteks kooli huvijuhi, noorsootöötaja või mõne aktiivse noorega. Pea meeles, et kõik on võimalik kui Sa vaid väga tahad. Alati ei saa Sa oma tahtmist esimesel korral, kuid ära loobu end arendamast ja uuesti proovimast.

MTÜ

Heal lapsel mitu nime – kodanikeühendus, vabaühendus, mittetulundusühing, selts vms. Oluline on aga see, et taolised ühendused koondavad endas inimesi, kes on otsustanud koos tegutseda mingite kindlate eesmärkide nimel. Näiteks Eesti Roheline Liikumine, mis liidab keskkonnast hoolivaid inimesi. Ühendus võib olla registreeritud mittetulundusühingu või sihtasutusena, registreerimata ühendusi kutsutakse seltsi(ngu)ks või mitteformaalseks grupiks.

Ühendusse kuulumine annab võimaluse teatud probleemidega järjepidevamalt tegeleda, ühiste huvide eest paremini seista, samuti võetakse organisatsioone tihti tõsisemalt kui üksikinimest, näiteks kui räägime riigi või kohalike omavalitsustega suhtlemisest. Kindlasti pakub ühendusse kuulumine aga ka toredat seltskonda ja mõttekaaslasi ning võimalust häid ideid üheskoos teoks teha!

Infot sinu kodukohas tegutsevate noorteühenduste kohta saad noorteinfo- või noortekeskusest ja internetist. Noorteorganisatsioone ühendab Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), kelle kodulehelt leiad samuti palju toredaid ühendusi. Kogu mittetulundussektorit Eestis ühendab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL).

ETTEVÕTLUS

Oled kindlasti hoidnud käes valemivihikut või riidest helkurit – need on vaid kaks näidet toodetest, mis on alguse saanud noorte poolt rajatud ettevõtetest.

Paljudes Eesti koolides käib õpilasfirmade programm, mida koordineerib Junior Achivementi Arengufond (JAA). Õpilasfirma tegevuses osalemine võimaldab noortel ennast juba kooli ajal proovile panna, et aru saada, kas ettevõtjaks olemine võiks neile sobida. Omandatud kogemused tulevad igal juhul kasuks tööturule suundudes.

Mõned tingimused õpilasfirma loomiseks:
Õpilasfirma tohib tegutseda üksnes JAA koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja või konsultandi juhendamisel, kes vastutab õpilasfirma tegevuse eest
Minimaalne õpilasfirma liikmete arv on kolm
Õpilasfirmasse võivad kuuluda ainult õpilased
Rohkem infot õpilasfirmade kohta leiad Junior Achivementi kodulehelt www.ja.ee

Palju näpunäiteid oma ettevõtte rajamiseks annab ka veebileht firstjob.ee. Sealt leiad infot äriideest äriplaani koostamiseni, sellest, mida on vaja ettevõtte registreerimiseks ja kust leida nii rahastust kui hüva nõu oma esimese firma asutamiseks.

VABATAHTLIK TÖÖ

Vabatahtlik töö tähendab kellelegi head tegemist, ilma selle eest tasu saamata. Oluline on, et see toimuks Sinu vabast tahtest. Vahel on vabatahtlik tegevus juhuslik ja ajutine, näiteks kui naabritädi Sind appi palub või kui aitad mõnel emal lapsevankri bussi tõsta. Aga vabatahtlikuna võid tegutseda ka järjepidevamalt ja teadlikumalt lüües aktiivselt kaasa mõne organisatsiooni tegevuses, käies abiks lastekodus või vanadekodus, osaledes talgutel, sügiskoristusel või keskkonnareostuse puhastamise aktsioonis ja muus sarnases. Heategusid võid ka ise algatada – leia idee ja mõttekaaslased, pange paika plaan ja viige see ellu!

Vabatahtlik töö on hea võimalus ka maailmas ringi reisida ja samal ajal midagi kasulikku ära teha! Vabatahtlikke vahendavad organisatsioonid kompenseerivad sageli kas osaliselt või täies mahus vabatahtliku reisi- ja elamiskulud. Vabatahtlikku tegevust välismaal toetabEuroopa Noored programm ja GLEN. Vabatahtliku töö pakkumisi vahendab Vabatahtlike värav.

KUULUN ORGANISATSIOONI

Eestis tegutseb väga palju eriilmelisi noorteorganisatsioone, mille liikmeks astumine ei ole üldjuhul sugugi keeruline. Organisatsioone luuakse selleks, et viia omavahel kokku sarnaste huvidega inimesi. Ei ole oluline, kas huvitud autodest, arvutitest, mõnest spordialast või soovid lihtsalt teiste noortega lõbusalt aega veeta – kindlasti leidub igaühe huvidele vastav organisatsioon. Üheskoos võetakse ette toredaid üritusi ja täiendatakse end huvipakkuvas valdkonnas, lisaks annab organisatsiooni kuulumine võimaluse end paremini kuuldavaks teha, sest sinu seljataga seisab sel juhul rohkem inimesi! Eesti noorteorganisatsioonide kohta võid leida infot näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehelt.

ESINDAN NOORI

Sinu kodukohas, koduvallas või –linnas saab noorte huvide eest kõige paremini seista noorte volikogu või noorte parlament. Noorte volikogu või noorte parlament ühendab neid noori, kes on huvitatud kaasa rääkimast selles, mis toimub nende kodukohas. Selleks saadakse kokku, pannakse paika kohalike noorte soovid ja seisukohad ja edastatakse need kohaliku omavalitsuse juhtkonnale. Hea koostöö kohaliku omavalitsusega on oluline – selleks saavad noortekogud kokku volikogu liikmete ja valla töötajatega või osalevad volikogu istungitel, samuti kutsuvad noored vallajuhte osalema oma ettevõtmistes.

Peaaegu kõigis maakondades on viimase paari aasta jooksul asutatud ka maakondlik noortekogu, mis tegutseb maavalitsuse juures ja seisab noorte huvide eest nendes küsimustes, mis on maavalitsuste otsustada – näiteks maakonna arendamise küsimused, kultuuri ja spordi valdkond, maakondlik transport, noorsootöö jms. Rohkem infot noortekogude kohta saad kohalikult noorsootöötajalt või Eesti Noorteühenduste Liidult.

Eesti riigi tasandil seisab noorte huvide eest Eesti Noorteühenduste Liit, kes hoiab silma peal, et seadused, määrused ja programmid, mis vastu võetakse, oleksid noortesõbralikud. Selleks osalevad ENLi esindajad mitmetes nõukogudes ja komisjonides ja suhtlevad nii noorte kui otsustajatega, et noorte hääl oleks ühiskonnas kuulda.